16.12.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/28

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/148/EÜ,

30. november 2009,

töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiivi 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Asbest on eriti ohtlik ja raskeid haigusi põhjustada võiv aine, mida kasutatakse mitmesuguste tööde puhul. Seega puutuvad paljud töötajad kokku võimaliku ohuga tervisele. Eriti ohtlikuks asbesti liigiks peetakse kroküdoliiti.

(3)

Ehkki praegused teaduslikult põhjendatud teadmised ei ole piisavad, et kindlaks määrata tase, millest allpool tervisele enam ohtu ei ole, vähendab asbestiga kokkupuute piiramine siiski asbestiga seotud haiguste tekkimise ohtu. Seetõttu on vajalik ette näha asbestiga kokku puutuvate töötajate kaitse ühtlustatud erikorra rakendamine. Käesolev direktiiv sisaldab miinimumnõudeid, mis vaadatakse läbi omandatud kogemuste ja kõnealuse valdkonna tehnoloogia arengu põhjal.

(4)	Kuigi optilise mikroskoopia abil ei saa loendada väikseimaid tervisele kahjulikke kiude, on see praegu kõige kasutatavam meetod asbesti korrapärasel mõõtmisel.

(5)	Asbestiga kokku puutuvate töötajate tervise kaitseks võetavad ennetavad meetmed ja liikmesriikide kindel kavatsus jälgida töötajate tervislikku seisundit on olulised.

(6)	Kiudainete määratluse selguse huvides tuleks need kas mineraloogiliselt või nende Chemical Abstract Service’i (CAS) numbri järgi määratleda.

(7)	Piiramata muid ühenduse õigusnorme, mis käsitlevad asbesti turustamist ja kasutamist, peaks asbestiga kokkupuudet hõlmavate toimingute piiramisel olema sellega seotud haiguste profülaktikas väga tähtis roll.

(8)	Asbestiga kokkupuudet hõlmavatest toimingutest teatamise süsteemi tuleks kohandada uutele tööolukordadele.

(9)

Asbesti pihustamise keelamine ei ole küllaldane, et vältida asbestikiudude tungimist atmosfääri. On vaja keelata ka toimingud, mille tõttu töötajad puutuvad asbesti kaevandamise ajal kokku asbestikiududega, või asbesttoodete tootmine ja töötlemine või tahtlikult lisatud asbestikiududega toodete tootmine ja töötlemine, kuna nendest tulenev oht on suur ja prognoosimatu.

(10)	Võttes arvesse uusimaid tehnikaalaseid teadmisi, tuleb määratleda proovivõtumeetodid, mille abil mõõta asbesti sisaldust õhus ja loendada asbestikiude.

(11)	Kuigi seni ei ole veel õnnestunud määrata kindlaks künnist, millest allpool ei kaasne asbestiga vähiohtu, tuleks töökohal viia töötajate kokkupuude asbestiga võimalikult madalale tasemele.

(12)	Tööandjaid tuleks kohustada fikseerima enne asbesti kõrvaldamist asbesti sisaldus või oletatav sisaldus hoonetes või rajatistes ning teavitama sellest kõiki, kes võivad asbestiga asjaomase hoone kasutamise või hooldamise või mis tahes muu selles või sellel toimuva tegevuse käigus kokku puutuda.

(13)	Tuleks tagada, et lammutustöid või asbesti kõrvaldamist teostavad ettevõtjad, kes tunnevad kõiki ettevaatusabinõusid, mida tuleb töötajate kaitseks rakendada.

(14)	Töötajatele, kes asbestiga kokku puutuvad või tõenäoliselt kokku puutuvad, tuleks anda erikoolitust, et aidata oluliselt kaasa asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude vähendamisele.

(15)	Uusimate meditsiiniteadmiste põhjal tuleks kehtestada asbestiga kokku puutunud töötajate kliinilise jälgimise praktilised soovitused, et varakult avastada asbestiga seotud patoloogiaid.

(16)

Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt parandada töötajate kaitset asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)	Käesoleva direktiivi sätetega edendatakse tegelikult siseturu sotsiaalse mõõtme kujunemist. Neid sätteid on võimalikult vähe, et nendega ei kaasneks tarbetut koormust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomisele ja arengule.

(18)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta töötajate tervist ohtude eest ja hoida ära sellised ohud, mis tekivad või võivad tekkida asbestiga kokkupuutel töökohal.

Käesolevas direktiivis sätestatakse sellise kokkupuute piirväärtused kui ka muud konkreetsed nõuded.

2.   Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust kohaldada või kehtestada õigusnorme, millega tagatakse töötajate parem kaitse eelkõige sellega, et asbest asendatakse vähem ohtlike ainetega.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „asbest” järgmisi kiulisi silikaate:

a)	asbestaktinoliit, CASi nr 77536-66-4 (5);

b)	asbestamosiit, CASi nr 12172-73-5 (5);

c)	asbestantofülliit, CASi nr 77536-67-5 (5);

d)	krüsotiil, CASi nr 12001-29-5 (5);

e)	kroküdoliit, CASi nr 12001-28-4 (5);

f)	asbesttremoliit, CASi nr 77536-68-6 (5).

Artikkel 3

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse toimingute suhtes, mille käigus töötajad puutuvad kokku või võivad kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga.

2.   Kui mingi toiminguga kaasneb tõenäoliselt oht kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga, tuleb seda ohtu hinnata selliselt, et saaks kindlaks teha, mil viisil ja kui suures ulatuses töötajad asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga kokku puutuvad.

3.   Eeldusel, et töötajate kokkupuude on pisteline ja väheintensiivne, ning kui lõikes 2 nimetatud riskihindamise tulemusel on üheselt selge, et asbestikiudude kontsentratsioon töökoha õhus jääb lubatud piiresse, võib artiklid 4, 18 ja 19 jätta kohaldamata, kui asjaomane töö sisaldab

a)	lühiajalist, mitte pidevat hooldustegevust, mille käigus käideldakse üksnes pudenematuid materjale;

b)	selliste mittelagunenud materjalide kõrvaldamist ilma nende kulutamiseta, milles asbestikiud on seotud tihkeks matriitsiks;

c)	heas seisukorras asbesti sisaldavate materjalide hermetiseerimist või kapseldamist;

d)	õhu koostise jälgimist ja kontrollimist ning proovide kogumist materjalidest, tegemaks kindlaks, kas nad sisaldavad või ei sisalda asbesti.

4.   Liikmesriigid kehtestavad pärast konsulteerimist tööstusvaldkonna osapooltega vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja tavale praktilised juhised lõikes 3 ette nähtud pistelise ja väheintensiivse kokkupuute kindlaksmääramiseks.

5.   Lõikes 2 osutatud hinnangu osas konsulteeritakse ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega ning see vaadatakse üle, kui on alust uskuda, et see on ebatäpne või kui töö on oluliselt muutunud.

Artikkel 4

1.   Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, võetakse lõigetes 2–5 osutatud meetmed.

2.   Artikli 3 lõikes 1 osutatud toimingute suhtes peab kehtima teatamise süsteem, mida haldab liikmesriigi vastutav asutus.

3.   Tööandja esitab lõikes 2 nimetatud teate enne töö algust liikmesriigi vastutavale asutusele vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele.

Teade peab sisaldama vähemalt järgmiste asjaolude lühikirjeldust:

a)	töökoha asukoht;

b)	kasutatava või käideldava asbesti liik ja kogus;

c)	kõnealused toimingud ja protsessid;

d)	kaasatud töötajate arv;

e)	töö alguskuupäev ja kestus;

f)	töötajate asbestiga kokkupuute piiramiseks võetud meetmed.

4.   Ettevõtete või asutuste töötajatel ja/või nende esindajatel on siseriikliku õiguse kohaselt juurdepääs dokumentidele, mis puudutavad nende ettevõtte või asutuse kohta vastavalt lõikele 2 esitatud teateid.

5.   Iga kord, kui töötingimused muutuvad ja sellega seoses on tõenäoline, et suureneb oluliselt kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga, tuleb esitada uus teade.

Artikkel 5

Keelatakse asbesti pihustamine ja asbesti sisaldavate väikese tihedusega (kuni 1 g/cm3) isoleermaterjalide või helikindlate materjalide kasutamist eeldavad töövõtted.

Piiramata muude asbesti turustamist ja kasutamist käsitlevate ühenduse õigusnormide kohaldamist, keelatakse tegevus, mille tõttu töötajad puutuvad asbesti kaevandamisel kokku asbestikiududega, või asbestitoodete tootmine ja töötlemine või tahtlikult lisatud asbesti sisaldavate toodete tootmine ja töötlemine, välja arvatud lammutamise ja asbesti kõrvaldamise saaduste käitlemine ja kõrvaldamine.

Artikkel 6

Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud toimingute puhul tuleb töötajate kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga töökohal viia võimalikult madalale tasemele ja igal juhul artiklis 8 sätestatud piirväärtusest allapoole ning selleks tuleb võtta eelkõige järgmisi meetmeid:

a)	asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga kokku puutuvate või kokku puutuda võivate töötajate hulka tuleb võimalikult palju vähendada;

b)	töötoimingud tuleb ette näha nii, et nende käigus ei teki asbestitolmu või, kui see on võimatu, hoida ära asbestitolmu sattumist õhku;

c)	kõiki asbesti käitlemisega seotud ruume ja seadmeid peab saama korrapäraselt ja tõhusalt puhastada ja hooldada;

d)	asbesti või tolmuvat asbesti sisaldavaid materjale tuleb hoida ja vedada sobivates suletud pakendites;

e)

jäätmed tuleb kokku koguda ja võimalikult kiiresti töökohalt kõrvaldada sobivates suletud pakendites, mis on tähistatud siltidega, et nad sisaldavad asbesti. Seda abinõu ei kohaldata kaevandamise suhtes. Neid jäätmeid koheldakse edaspidi kooskõlas nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) (6).

Artikkel 7

1.   Olenevalt esialgse riskihindamise tulemustest ja eesmärgiga tagada artiklis 8 sätestatud piirväärtusest kinnipidamine, mõõdetakse asbestikiudude sisaldust töökoha õhus korrapäraselt.

2.   Võetud proovid peavad iseloomustama töötaja kokkupuudet asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga.

3.   Proovid võetakse pärast konsulteerimist ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega.

4.   Proove võtavad nõuetekohase erialase ettevalmistusega töötajad. Võetud proove analüüsitakse lõike 6 kohaselt asbestikiudude loendamise vahenditega varustatud laboratooriumides.

5.   Proovide võtmise ajaline kestus peab olema selline, et mõõtmistega, või kasutades arvutusi kaaludega aja järgi, oleks võimalik kindlaks teha representatiivset kokkupuute määra kaheksatunnise vaatlusperioodi (ühe vahetuse) jooksul.

6.   Asbestikiude loendatakse võimaluse korral alati faasikontrastimikroskoobi (PCM) abil Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) 1997. aasta soovituslikul meetodil (7) või mis tahes muul meetodil, mis annab samaväärseid tulemusi.

Lõikes 1 osutatud asbestisisalduse kindlaksmääramiseks õhus võetakse arvesse ainult neid kiude, mis on vähemalt viis mikromeetrit pikad, alla kolme mikromeetri laiad ja mille pikkuse/laiuse suhe on suurem kui 3:1.

Artikkel 8

Tööandjad tagavad, et mitte ükski töötaja ei puutu õhus sisalduva asbestiga kokku rohkem kui 0,1 kiudu cm3 kohta, mis on mõõdetud kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena.

Artikkel 9

Käesoleva direktiivi I lisa tehnilise arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused võetakse vastu vastavalt nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (8) artiklis 17 osutatud menetlusele.

Artikkel 10

1.   Kui artiklis 8 sätestatud piirväärtust ületatakse, tuleb kindlaks teha selle põhjused ning võtta võimalikult kiiresti vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Mõjualusel alal tuleb töö peatada, kuni sealsete töötajate kaitseks on võetud piisavad meetmed.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmete tulemuslikkuse kontrollimiseks tuleb viivitamata uuesti kindlaks teha asbesti sisaldus õhus.

3.   Kui kokkupuudet ei ole võimalik muude vahenditega vähendada ja piirväärtusest kinnipidamiseks tuleb kasutada isiklikke hingamisteede kaitsevahendeid, ei või see olla alaline ning peab iga töötaja puhul rangelt piirduma miinimumiga. Selliste kaitsevahenditega töötamise ajal peavad olema ette nähtud pausid, mis vastavad füüsikalistele ja kliimatingimustele ning on vajaduse korral ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerides kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

Artikkel 11

Enne lammutus- või hooldustöid võtavad tööandjad – vajaduse korral ruumide omanike käest teavet hankides – kõik vajalikud meetmed, et teha kindlaks oletatavasti asbesti sisaldavad materjalid.

Kui mõne materjali või rajatise puhul on kahtlus, et see sisaldab asbesti, kohaldatakse käesoleva direktiivi vastavaid sätteid.

Artikkel 12

Kui teatavate toimingute, nagu näiteks lammutamise, asbesti kõrvaldamise, remondi ja hoolduse puhul on ette näha, et artiklis 8 sätestatud piirväärtus ületatakse vaatamata sellele, et rakendatakse tehnilisi ennetusmeetmeid asbestisisalduse piiramiseks õhus, määrab tööandja kindlaks sellise töö ajal töötajate kaitse tagamiseks vajalikud meetmed, eelkõige järgmised:

a)	töötajatele antakse sobivad hingamisteede kaitsevahendid ja muud isiklikud kaitsevahendid, mille kasutamine on kohustuslik;

b)	pannakse üles hoiatussildid selle kohta, et tõenäoliselt ületatakse artiklis 8 sätestatud piirväärtust, ja

c)	hoitakse ära asbestist või asbesti sisaldavast materjalist tekkiva tolmu levimist töökohast või -ruumist välja.

Enne kõnealuste meetmete elluviimist konsulteeritakse ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega.

Artikkel 13

1.   Enne lammutustööde alustamist või ehitistest, rajatistest, seadmetest või masinatest või laevadest asbesti ja/või asbesti sisaldavate toodete eemaldamist koostatakse töökava.

2.   Lõikes 1 osutatud kavas tuleb ette näha töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks vajalikud meetmed töökohal.

Eelkõige tuleb kavas täpsustada järgmised üksikasjad:

a)	asbest ja/või asbesti sisaldavad tooted tuleb kõrvaldada enne lammutamist, välja arvatud juhul, kui selle tõttu muutuks oht töötajate jaoks suuremaks kui siis, kui asbest ja/või asbesti sisaldavad tooted jäetaks alles;

b)	vajaduse korral varustatakse töötajad artikli 12 esimese lõigu punktis a nimetatud isiklike kaitsevahenditega;

c)	kui asbesti lammutamine või kõrvaldamine on lõpetatud, kontrollitakse asbestiga kokkupuute ohtude puudumist töökohal vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavale.

Pädevate asutuste nõudel peab kava sisaldama järgmist teavet:

a)	töö iseloom ja võimalik kestus;

b)	töö teostamise koht;

c)	kasutatavad tööviisid, kui töö on seotud asbesti või asbesti sisaldavate materjalide käitlemisega;

d)	selliste seadmete omadused, mida kasutatakse i) töötajate kaitseks ja saastusest puhastamiseks; ii) teiste töökohal või selle läheduses viibivate isikute kaitseks.

3.   Pädevate asutuste nõudel tuleb neile lõikes 1 nimetatud kavast enne kavandatud töö algust teatada.

Artikkel 14

1.   Tööandjad annavad kõikidele töötajatele, kes puutuvad või võivad puutuda kokku asbestist tekkiva tolmuga või asbesti sisaldavate materjalidega, asjakohast koolitust. Seda koolitust tuleb anda korrapäraselt ja töötajatele tasuta.

2.   Koolituse sisu peab olema töötajatele hõlpsasti arusaadav. Neil peab selle abil olema võimalik omandada vajalikke tööõnnetuste ärahoidmise ja tööohutuse alaseid teadmisi ja oskusi eelkõige seoses järgmisega:

a)	asbesti omadused ja selle mõju tervisele, sealhulgas selle koosmõju suitsetamisega;

b)	asbesti sisaldada võivate toodete või materjalide liigid;

c)	toimingud, mille käigus võidakse asbestiga kokku puutuda, ning selle ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsus;

d)	ohutud töövõtted, meetmed ja kaitsevahendid;

e)	hingamisseadmete otstarve, sortiment, valimine, piirangud ja nõuetekohane kasutamine;

f)	juhised hädaolukorraks;

g)	saastatusest puhastamise kord;

h)	jäätmete kõrvaldamine;

i)	tervisekontrolli nõuded.

3.   Asbesti kõrvaldavate töötajate koolitamise praktilised suunised töötatakse välja ühenduse tasandil.

Artikkel 15

Enne lammutamist või asbesti kõrvaldamist peavad ettevõtted tõestama oma oskusi selles valdkonnas. Seda tehakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale.

Artikkel 16

1.   Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud toimingute puhul ja võttes arvesse artikli 3 lõiget 3, tuleb võtta vajalikud meetmed tagamaks, et

a)	eespool nimetatud toimingute i) koht on selgelt piiritletud ja tähistatud ohumärkidega; ii) kohale on juurdepääs ainult neil töötajatel, kes oma töö või kohustuste tõttu peavad seal viibima; iii) kohas ei tohi suitsetada;

b)	töötajad saavad süüa ja juua selleks eraldi ette nähtud aladel, ilma et neil oleks oht puutuda kokku asbestitolmuga;

c)

töötajatele antakse sobiv töö- või kaitseriietus; nimetatud töö- või kaitseriietust ei viida ettevõttest välja. Kui ettevõte ei tegele ise riiete puhastamisega, võib riided siiski viia pesemiseks väljaspool ettevõtet paiknevatesse asutustesse, kus on olemas selliseks tööks vajalikud seadmed; sellisel juhul transporditakse riideid suletud konteinerites;

d)	töö- või kaitseriietuse ja tänavariietuse jaoks nähakse ette eraldi hoiukohad;

e)	töötajate jaoks luuakse otstarbekohased ja piisavad pesemisvõimalused ning tualettruumid, mille juurde kuuluvad tolmuga seotud töö puhul ka duširuumid;

f)	kaitsevahendid paigutatakse selleks ette nähtud kohta ning neid kontrollitakse ja need puhastatakse pärast iga kasutamiskorda; defektsed vahendid parandatakse või asendatakse uutega enne järgmist kasutamist.

2.   Lõike 1 kohaste meetmetega seotud kulusid ei tohi sisse nõuda töötajatelt.

Artikkel 17

1.   Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud toimingute puhul võetakse vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõtte või asutuse töötajad ja nende esindajad saavad piisavalt teavet

a)	võimalike ohtude kohta, mida põhjustab kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga;

b)	seadustega ette nähtud piirväärtuste olemasolu ja õhu kvaliteedi jälgimise vajaduse kohta;

c)	hügieeninõuete, sealhulgas suitsetamiskeelu kohta;

d)	ettevaatusabinõude, eelkõige kaitsevahendite ja -riietuse kandmise ning kasutamise kohta;

e)	asbestiga kokkupuute minimeerimiseks kavandatud spetsiaalsete ettevaatusabinõude kohta.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele ja võttes arvesse artikli 3 lõiget 3, tuleb võtta vajalikud meetmed tagamaks, et

a)	ettevõtte või asutuse töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs õhu asbestisisalduse mõõtmise tulemustele ning neile selgitatakse kõnealuste tulemuste tähendust;

b)

kui tulemused ületavad artiklis 8 sätestatud piirväärtust, teatatakse sellest ja selle põhjustest võimalikult kiiresti ettevõtte või asutuse asjaomastele töötajatele ja nende esindajatele ning konsulteeritakse ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega võetavate meetmete osas või hädaolukorras teatatakse neile, millised meetmed on võetud.

Artikkel 18

1.   Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, võetakse lõigetes 2–5 osutatud meetmed.

2.   Enne kui töökohal tekib kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga, peab olemas olema hinnang iga töötaja tervisliku seisundi kohta.

See hinnang peab sisaldama rindkere eriuuringute tulemusi. I lisas on esitatud praktilised soovitused, millele liikmesriigid võivad töötajate tervise kontrollimisel toetuda; neid soovitusi kohandatakse vastavalt tehnika arengule vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 osutatud menetlusele.

Töötaja tervist tuleb uuesti hinnata vähemalt iga kolme aasta järel niikaua, kuni kestab kokkupuude.

Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale seatakse sisse iga töötaja isiklik tervisekontrolli kaart.

3.   Pärast lõike 2 teises lõigus osutatud tervisekontrolli peab arst või töötajate tervisekontrolli eest vastutav asutus siseriiklike õigusaktide kohaselt andma nõu isiklike kaitse- või ennetusmeetmete kohta või sellised meetmed määrama.

Kõnealuste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda asjaomase töötaja eemaldamine alalt, kus ta asbestiga kokku puutub.

4.   Töötajatele tuleb anda teavet ja nõu tervisekontrolli kohta, mille nad pärast kokkupuute lõppu võivad läbida.

Arst või töötajate tervisekontrolli eest vastutav asutus võib määrata, et tervisekontroll peab pärast kokkupuute lõppu kestma edasi nii kaua, kui kõnealune arst või asutus seda asjaomase isiku tervise kaitseks vajalikuks peab.

Sellist tervisekontrolli viiakse läbi kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavaga.

5.   Asjaomane töötaja või tööandja võib siseriiklike õigusaktide kohaselt taotleda lõikes 3 osutatud hinnangu läbivaatamist.

Artikkel 19

1.   Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, võetakse lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmed.

2.   Tööandja peab artikli 3 lõikes 1 osutatud toimingutega tegelevad töötajad kandma registrisse, märkides ära töö laadi ja kestuse ning selle, milline on olnud nende kokkupuude. Arstil ja/või tervisekontrolli eest vastutaval asutusel on juurdepääs nimetatud registrile. Igal töötajal on registris juurdepääs teda ennast puudutavatele andmetele. Töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs registris sisalduvale anonüümsele kollektiivsele teabele.

3.   Lõikes 2 osutatud registrit ja artikli 18 lõike 2 neljandas lõigus osutatud töötaja tervisekontrolli kaarti säilitatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale vähemalt 40 aastat pärast kokkupuute lõppu.

4.   Kui ettevõte lõpetab tegevuse, tuleb lõikes 3 osutatud dokumendid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale anda vastutava asutuse käsutusse.

Artikkel 20

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 21

Liikmesriigid peavad registrit kõigi teadaolevate asbestoosi ja mesotelioomi juhtude kohta.

Artikkel 22

Iga viie aasta tagant esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi praktilise rakendamise aruande eraldi peatükina direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ühtses aruandes, mille alusel peab komisjon teostama hindamise kooskõlas kõnealuse artikli 17a lõikega 4.

Artikkel 23

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 24

Direktiiv 83/477/EMÜ, mida on muudetud II lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 25

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  10. juuni 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 263, 24.9.1983, lk 25.

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  Chemical Abstracts Service’i (CAS) registri number.

(6)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.

(7)  Õhus sisalduvate kiudude kontsentratsiooni määramine. Soovitatav meetod, milles kasutatakse optilist faasikontrastimikroskoopi (membraanfiltri meetod), WHO, Genf 1997 (ISBN 92 4 154496 1).

(8)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

---

---

---

---